maksku neile kes miskit toodavad mitte nagu praegu. purustad heina ära ja saad sama palju hektarilt kui see kes miskit söödavat kasvatab. sellest on tehtud raha linna kantimise värk. vaata neid purustamis firmasi enamasti kõik on linnast pärit. pool sellest toetusest võetakse purustamise eest. talumeestel suvel omal rabelemist palju pole aega mööda küla teenust teha. ja need muud toetused on tegelikult päris nali. ma ei ütle et purustamis toetus peaks ültse kaduma. aga suhe on vale. sama kui riik maksaks töötutele meeletut pappi siis ei käiks keegi tööl vaid elaks neist.

jutt jummala öige!!!

Minu arust on asja juures kõige hullem see et maa mida olen aastaid rentinud ja harinud, võtab omanik tagasi ja hakkab ise `harima`. S.t. et ta võtab teenuse kes purustab,maksab pool või vähem toetusest ning saab ülejäänud endale. Selge see et põllumees, kes ainult vilja kasvatab, ei suuda nii palju renti maksta. Samas pole asjal mõtet kui maksad pool toetusest rendiks ning teise tööks. See asi tulekski ümber mõelda-leian ma. Loodan et saite mõttest aru.

Panin hiljuti ühele maaomanikule sellel teemal kokkuvõtva arvamuse kirja. Ehk ongi probleem selles, et need, kes asjaga kursis ei ole, arvavad, et toetused on metsik tulu ja tootma nagu ei peakski midagi? Lihtsalt maa omamine ei tohiks ju rikastumist võimaldada?

Me ka sel aastal üht tükki lihtsalt hooldasime.Oli paar aastat tagasi sööti jäänud.Omanik ei tahtnud renti.Ma plaanisin suvel et mingi osa üles harida ja ristik külvata.Ei jõudnud Aga vähemalt ei kasva võssa.Seal kõrval on osa juba võsas.Muidu suur tükk.Ligi 35 ha kogu see massiiv.Kõik kasutusest väljas.Järgmine aasta plaanis veel sealt maatükke võtta.Esimesel võimalusel tahaks ikkagi seal tootma hakata.Aga üks on kindel, et kellegi teise kasutada maad ma ei himusta.Ja pole ka põhjust. Ikka jube palju on sellist jäätmaad.Sel aastal sain ühe vea eest karistada.Meil oli üks kataster teise põllumehega kahe peale.Ta oli seal aastaid vilja kasvatanud umbes 1,5 ha.Meie võtsime sel aastal kasutusele 5 ha mis oli heinamaa ja aastaid niisama seisnud.Tegime sealt heina.Sügisel vaatan järsku et umbes ha meie osast on pruuniks tõmmanud.Siis sai küsimas omanikult käidud ja tuli välja et teine mees oli käinud ja 1ha jagu endale meie osast küsinud.(see 1ha on tema osa jätk).Poleks nagu pahane olnud ja kade ka mitte, aga oleks võinud öelda meile ka.Pealegi, just siis kasutas juhust kui hein tehtud oli ja mugavam üles harida.Aga viga oli ka meis sest kirjalikku lepingut me ei teinud.Aga omanik sai ka vist aru et oleks võinud meile ka öelda.
Ühe meie poolt renditud tüki peal on inimesed 20 aastat kasutanud 3,5 ha ilma et omanikule öelnud oleks.Ja kui isa küsis neil et kas omanikuga olete rääkinud, siis tehti üllatunud nägu et kas peaks.
Aga meie kandis on siin mitmeid selliseid olukordi ja üldiselt on omanikul pigem hea meel.Eriti vanematel.

Lihtsalt maa omamine ei võimalda midagi, aga kui juba selle teema tõstatasid, siis kellele peaks maa omand rikastumist võimaldama ja kus on rikastumise piir eurodes?
Samas alati on võimalik ise endale maad osta ja siis ei ole ka rentnikega probleeme, kui osta ei jõua siis on paratamatu, et sõltud teiste heast tahtest ja suvast, mille juures kujundab ilma sinu pakutav rendisumma.
Kui ostmine ennast ära ei tasu, siis ei ole ka omamises midagi roosilist.

Minu arvamus on, et parem niitku vähemalt, sest nii on inimestel tööd ja
ka maad ei kasva võssa.
Riik peaks tegelikult muutma kohustuslikuks enda maa eest hoolitsemise ja
kui ei hoolda, siis trahvid kaela.
Hetkel seis kus inimesed kahmasid endale erastamise ajal maid ja metsasi kokku
aga nüüd ise ei hoolda ega tee midagi selle maaga.
Küsid rendile võtta, siis tahetakse saada hingehinda.

Lihtsalt masendav vaadata hooldamata metsasi ja põllumaid.

Osad kiruvad siin et omanikud võtavad maad tagasi! Aga need on ju nende omad ja nad võivad ise teha mis tahavad nendega.
Suured ettevõtted tahavad küll maid rentida aga probleem ongi et nad ei taha maksta isegi maamaksu korralikult.
Meil siin viljandimaal maksaksid põllumehed maa eest isegi 50-100 eur ha renti aga ei ole neid maid siin enam.

No tegelikult tootja ju saab praegu ka rohkem, kui ainult niitja. Võtad ksm-kohustuse ja - olemas. Aga tegelikult on proportsioonid veidi nihkes küll.

Ausalt öelda häirib mind hoopis teine teema. Praegu kehtib kord, kus ettevõtjad (just fie-d) peavad saadud toetustelt maksma muuhulgas tulumaksu, erinevalt tavakodanikust-maaomanikust, kes ei pea. Mille kuradi pärast siin erinevalt lähenetakse ja ettevõtjat karistatakse, aru ma ei saa? Olgu siis kõigile ühe puuga.

Minu meelest on KSM-i pindala Eestis juba täis ja uusi kohustusi ei saa võtta.

järelikult on purustamise hind liialt odav.
vaadates juba kütte hinna järgi tuleb 1ha purustamine vähemalt 60 euri kanti, ent seda tehakse ikka veel 35ga

Seda küll,et peaks rohkem küsima purustamise eest,me tegime ka möödunud aastal 35-euriga. Eks see aasta tuleb vaadata mis saab.Ma kuskilt kuulsin,et Orava kandi mehed,purustasid eelmisel aastal 50 euriga hektar.

60-70 minimaalselt,normaalne oleks mingilt linnavurlelt ,susserdajalt jne võtta 100.

aga kui ma loomadega maa ära hooldan, kas siis võiks kah sama palju küsida?

eks ta kokkuleppe asi ole ,kui sul on ikka hädasti loomadele süüa vaja siis mai tea. Niitmisel purustamisel on teise inimese vajadused mitte ,et sa ei lähe kuule lase palun niita hädasti on vaja