Miks ülejäänud mõtetud on?

oder ja suvinisu tahab ikkagi väetist saada, kaer ju umbrohi,
aga miskipärast on mahe külvikord ristik, ristik, talivili, suvivili, allakülv ristik jne.




kaera sain 3,5t ha 2009a

Aga kui suurt rolli mängib mullatüüp viljatüübi valikul?

Selline küsimus. Kui ma teen allakülviga teravilju, täpsemalt siis kaera ja nisu, palju ma pean normi vähendama (mitme kg'ni või terade arvuni)?

Eks see ole ikka, et kui keegi millegis näeb miskit head, siis on ta nagu "klappidega hobune" ja mitte midagi muud ei näe enam. Aga tegelikult ei ole see mahe nii roosiline midagi kui siin mõned meist näevad. Hea küll, räägitakse, et saab siin isegi 2,5 tonni hektarile, kui pannakse hoolega sõnnikut ja enne seda on olnud ristikut külvikorras kasvatatud või allakülvina pandud. Aga olgem ausad, et kui palju meil praegu Eestis kasvatatakse loomi, kelle kaudu me saaks väärtuslikku orgaanilist väetist?! Praegu pannakse 3-3,5 tonni ehk sõnnikut hektarile, kui sedagi, aga see on ju ääretult vähe võrreldes sellega, mis panid meie esiisad. Ja pealegi suurem osa meil nn. mahetootjad üldse taimekasvatusettevõtted, aga kust neilt see sõnnik võtta? Ja liblikõieliste kultuuride kasvatamisel saame mulda suures osas lämmastikku, kuid mis saab teistest taimetoiteelementidest? Fosforit ja kaaliumi ei vabane mullavarudest nii palju, et saaksime selle najal liugu lasta. Need mahekasvatajad lihtsalt "kotivad" põllumaad, mis on ääretult nutune. Ja teha seda ainult toetuste pärast. No ma ei tea, kas on mõttekas. Ja pealegi, kui natuke sõita ringi ja vaadata neid mahepõlde sügisel, siis need on suures osas koristamata. Kuid miks? Sest sealt ei ole midagi koristada, kuna kui hakata koristama, siis koristuskulud on suuremad ja lõppkokkuvõttes on miinused. Ja vaadake, kus suures osas need mahekasvatajad koondunud on. Ikka sinna, kus mullaviljakus on madal (Hiiumaa, Saaremaa, Võrumaa). Kesk-Eestis lihtsalt ei tulla selle peale naljalt, et hakata selle mahedaga vigurdama, sest see ei ole rentaabel.
Ma ei tea, kas on meil vaja nüüd tõesti viia need bilansid miinusesse ja jätta järeltulevatele põlvedele lahjad mullad.
Pigem oleks tark tegu vähendada mineraalsete väetiste koguseid ja taimekaitsevahendeid nii, et keskkonda ei kahjustada ja tagatakse ka mullaviljakus.
Ilmselt tuleb mahekasvatajate poolt nüüd palju vastukaja, kuid ülikoolis õppides ratsionaalset maakasutust saate sellele jutule ka kinnituse arvutuste põhjal, mis paneb kindlasti mõtlema!!! See siin on kõik väike osa, mis ma rääkisin. Ja ei ole mõtet hakata ajama, et teistes maades on nii palju mahepinda ja et meil Eestis võiks ka olla, sest teistes riikides mindi mahedale üle siis, kui mullaviljakus oli kõrge, kuid meil siis, mil ei ole aastaid õieti väetisi kasutatud.
Kannatlikkust!

Nõus:)

Paar postitust eespool tehti selgeks selle teema mõttetus või mõtetus.Võiks siis ju terve selle ökolehe ära kustutada-jääks haritud ja klappideta vendadele rohkem kirjaruumi.See on mu isiklik arvamus-seda ülikoolis ei õpetatud-kuulnud olen ainult seda et haridus mõistust ei andvat.

See teema ongi siin selleks, et arutleda ja mõelda selle maheda üle ja miks on nüüd siis hea see ära kustuda!? Haridus annab mõistust küll, õppides põllumajandust, avaneb oluliselt silmaring, mida siin mahepooldajatel natuke vajaka jääb ja seepärast leidsingi siinset rahvast valgustada. Kui arvad, et ma hüppan siin ainult koolist kuulduga, siis eksid, ettevõtet juhtides tuleb see selgelt ju välja.

Viljakuse tõusu ei suudeta sageli tagada ka tavaviljeluses. Pigem tuleks üritada seda vähemalt säilitada, kindlasti mitte lasta negatiivsesse bilanssi, nagu mahedalt viljeledes enamjaolt juhtub, eriti, kui orgaanikat ei kasutata. Ei ole ka maheda, kui niisuguse vastu, pigem tuleks rohkem üritada üht teisega kombineerida. Mõlemal omad head ja halvad küljed.

Aga sellega olen küll nõus, mis kuskilt läbi ka käis, et vähemviljakatele aladele, kus mahe väga levinud (saared, Võrumaa) maheviljakasvatus hästi ei sobi, see juba tõesti maa kurnamine.

Allgoes tambib mu alati mutta, kui üritan mahedaid kiita
Aga tegelikult võib-olla ka tavaviljeluses huumusbilanss negatiivne, sest mineraalväetised seda otseselt ei mõjuta( kui ainult, siis põhu/juurte/kõrre kaudu tagastatud elementide näol mullas mineraliseerudes)
Aga tõesti, mõlemil on omad plussid ning miinused. NPK pole maheda näol üldse probleemiks.

Enne valgustamist võiks nagu selle sihtgrupi tausta uurida.Et seda meeletut suurt mahetoetust meie ühisest katlast välja koukida oleks võimalik on vaja rohumaad katta loomühikutega-kust siin see looma ja sitapuudus tuleb.PRIA mahe ja loomakasvatustoetuste saajate nimekirjad kokku panna siis kattuvad nad küllaltki suure % ulatuses.Umbes 400-500ha on meil karjamaade all ja sinna külvikorraga:haljaskesa-haljaskesa-teravili AKga ei ole küll maa kottimine minu arust.Millegi pärast kirjutati ka viljelusvõistluse teemadel et loomade olemasolu aitas ha tulukust tõsta.

Soovitaks siinkohal uurida ka FADN-i ja FAO andmeid Eesti kohta. Viljelusvõistlusel aitas jah sõnnik ha tulukust tõsta, aga seda koos mineraalsete väetistega ja küllaltki kõrge mullaviljakuse juures.

Nii on üpriski ökonoomne teravilja kasvatada, põld puhtaks, ca 2 nädalat lasta umbrohul vohada(?) ning lambad sügisel peal hoida.

Väga hariv uurimus ainult jällegi nagu kõik statistika alati-ta ei anna täit pilti olukorrast.Kui sinna oleksime sattunud meie ja Lõunapiim oleks pilt hoopis teine loomühikute seisukohast.7000est-500 on vist7%.Nii palju on mul selle statistika osas ka ainult lugupidamist.

Oleme ka mahedad. Vilja on iga aasta kuskil 15ha maas, aga selle teeme siloks kui õige aeg.